Roheline kool

Oleme liitunud Rohelise kooli programmiga!

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 50 000 õppeasutust rohkem kui 75 riigist. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga 14.10.2024.

Läbi tervisekasvatuse ja tervise edendamise toetame:
lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Aitame kujundada terviklikku ja positiivset minapilti. Püüame parandada ümbritseva keskkonna mõistmise oskusi ja kujundada lapse eetilist käitumist, iseseisvust ning algatusvõimet, lisaks ka lapse esmaseid tööharjumusi. Soovime tõsta iga lapse kehalist aktiivsust ja arusaama tervise hoidmise tähtsusest!

Tegevuse käigus arendame õpi- ja kasvukeskkonda ning personali töökeskkonda. Püüame pöörata sihipärasemalt tähelepanu vaimset ja füüsilist turvalisust ja heaolu tagamist toetavatele tegevustele.

Loome avatud õppe vorme ning võimalusi personali ja lapsevanemate terviseteadlikkuse tõstmiseks.

Kord aastas teostame tervisealast hindamist ning seeläbi viime arendustöörühmade eestvedamisel tervise edendamise põhimõtted sisse lasteaia õppekavasse ning planeerime ka järgmise perioodi tegevused.

Keskkonnatöörühma ehk rohetiimi kuuluvad:

Marilin Einama – töörühma juht
Katre Paenurm – õpetaja
Kristiina Vilu – õpetaja
Katre Šperova – õpetaja
Pille Roosiorg – direktor

Soovime olla tervise edendusliku suunaga lasteaed. Uuri lähemalt siit

2024/2025 ÕPPEAASTA

Programmi rakendamine ja koostöö

Rohelise kooli tegevustega alustasime ajal, mil Männimudila tegutses uue maja ootuses veel ajutistel asenduspindadel. Esimesed kohtumised toimusid seetõttu veebivahendusel ning keskendusid eelkõige suundade seadmisele, tegevuskava koostamisele ja keskkonna hetkeseisundi hindamisele. Alates 2. jaanuarist 2025, mil avasime oma uue ja püsiva maja, on rohetegevused ja koostöö toimunud sisukamalt ja süsteemsemalt.

Teekonna alguses, 30. oktoobril 2024, osales meie meeskond Tartu loodusmajas toimunud Rohelise kooli alustajate koolitusel, mis andis tugeva aluspõhja programmi mõistmiseks ja edasiarendamiseks.

Esmased valdkonnad: Jäätmed ja taaskasutus; tervis ja heaolu; elurikkus ja loodus.

Rohetiimi kohtumised

6. november 2024 – toimus Teamsi vahendusel esimene suurem meeskondlik arutelu, kus vaadati üle senine tegevuskava, täiendati seda ja seati suunad uues majas süsteemseks stardiks.
22. jaanuar 2025 – viidi läbi lasteaia põhjalik keskkonnaülevaatus, mis hõlmas infotahvleid, õueala, energia-, vee- ja toidukasutust, jäätmete käitlemist, elurikkust, transpordi ja tervise teemasid. Lepiti kokku, et igas rühmas määratakse rohetegevuste eestvedaja, kes vastutab konkreetses rühmas tegevuste elluviimise ja eesmärkide täitmise eest. Arutati ka võimalusi projektide kaudu kasvuhoone ja toidukapi soetamiseks. Jõuti arusaamani, et ülelasteaialiste ühistegevuste (laadad, kampaaniad) planeerimine jääb sügisesse, mil koostatakse ideekorje ning esitatakse valik juhtkonnale kinnitamiseks. Kaasnevana tekkis mõte rohetegevuste blogi loomiseks.
31. jaanuar 2025 – keskenduti kasvuhoone rahastusvõimaluste kaardistamisele ja jagati ülesandeid taotluse ettevalmistamiseks.
12. veebruar 2025 – toimus valdkondade süvitsi arutelu. Vaadeldi elurikkuse ja loodusvaldkonna alateemasid, sh kuidas kaardistada lasteaia puid ja põõsaid, millised linnud ja loomad külastavad meie aeda ning kuidas õpetada lastele taimede ja eri liikide tundmist mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu (nt niidualad, putukate vaatlus, taimenimede tundmine, lindude pesitsuskohtade määramine). Arutleti ka veelindude toitmise ja ohtude selgitamise üle nii lastele kui vanematele. Kuigi kaardistamisidee on inspireeriv ja toetab laste loodusteadlikkuse arengut, ei ole see tegevus veel käivitunud ning on kavandatud uue õppeaasta suunana.
3. märts 2025 – saadeti rühmadele küsimustikud rohetegevuste hetkeseisu ja edasiste plaanide kohta, et kaardistada juba tehtu ja kavandada järgmised sammud tegevuskavas. Koguti sisendeid arengukava täiendamiseks ja rühmapõhise panuse nähtavuse suurendamiseks.
12. märts 2025 – keskenduti taaskasutusteemadele ja võimalikule kevadisele laadale. Arutati ideid, kus lapsed ise valmistavad müügiks taaskasutusmaterjalidest esemeid – näiteks põllesid või korduvkasutatavaid leivakotte. Eesmärk on suurendada laste osalust ja teadvustada materjalide uuskasutuse väärtust. Räägiti ka rühmapõhisest kaasamisest ja koostöövõimalustest peredega.
6. mai 2025 – kohtumisel tehti kokkuvõte õppeaasta jooksul toimunud tegevustest ning sõnastati uue õppeaasta prioriteetsed suunad ja võimalikud kampaaniad.

Tehtud rohetegevused

Lasteaia õuealal viidi läbi tegevus, kus lapsed õppisid tundma hoovis kasvavaid liike ning mõistsid looduse hoidmise vajalikkust. Tegevusega kaasnes arutelu taimede kaitsmisest ja austamisest.
Kaardistatud taimed märgiti skeemile ning nutitahvlisse loodi sõnakaart. Kasutati otsingumootoreid taimede õite ja kasvu kohta lisainfo leidmiseks.
Toimus õppekäik Jannseni parkmetsa, kus lapsed püüdsid määrata viljapuid ning planeeriti korduskülastus muutuste jälgimiseks. Korduskülastus toimus, muutused kaardistati.
Nutitahvlitel mängiti loodusteemalisi mänge, näiteks Eesti Ornitoloogiaühingu “Leia lind”.
Viidi läbi loodusfotode projekt, kus lapsed pildistasid lasteaia hoovis loodust ja õppisid märkama detaile.
Uuriti vihmausse läbipaistvates pudelmaastikes, jälgiti nende tegevust mulla kobestamisel ja kihistumisel.
Taimede kasvatamine: kasvatati tomateid, kurke, rediseid ja füüsaleid, valmistati sildid ja jälgiti kasvuprotsessi.
Prügisorteerimise õppemängud ja õppekäigud (nt sorteerimismäng Bee-Botidega, prügi korjamine ümbruses).
Meisterdamine taaskasutusmaterjalidest: ajalehed, wc-paberi rullid, kohvipuru, banaanikoored jms.
Valmistati toidujääkidest uusi tooteid (nt pudrusaia, kehakoorija).
Ühine kunstiprojekt, kus kasutati erinevaid taaskasutusmaterjale (mullikile, õhupallid, svammid jm).
Hommikuringides tehti meelerahu harjutusi, kasutati liikumismänge, loodi tähestiku- ja numbriradu.
Viibiti võimalusel iga päev õues, söödi ja magati aeg-ajalt õues.
Tervislik toitumine: magusat ainult pidupäevadel, igapäevane fookus oli puu- ja köögiviljadel.
Vanemate kaasamine: taaskasutusmaterjalide toomine, toidu jääkide jagamine, ideede pakkumine ja projektides osalemine.

Rahvusvaheline kogemus: Kevadel 2025 esines üks meie õpetajatest rahvusvahelisele külalistegrupile Itaaliast, tutvustades Rohelise Kooli tegevusi inglise keeles.

Uue õppeaasta sihid: 2025/2026. õppeaastal on kavas: - Kaasata kõik rühmad õueala elurikkuse kaardistamisse (sõimerühmad: putukad ja rohttaimed; aiarühmad: puud, põõsad, loomad ja linnud). - Korraldada ülelasteaialine üritus, kus tutvustatakse meie lasteaia flora ja fauna mitmekesisust. - Iga rühm kasvatab ise midagi, jälgitakse kasvu ja hoolitsetakse taimede eest. - Tehakse loodusvaatlusi jalutuskäikudel. - Koostatakse ideekorje joogikohtade rajamiseks lindudele ja siilidele. - Arendatakse ideed Rohelise Kooli blogi loomisest, kus kajastada tegevusi ja jagada häid praktikaid. - Laiendada eri valdkondades tegutsemist.

Meie meeskond liigub ühiselt, sihikindlalt ja lapsekeskse lähenemisega rohelisema tuleviku poole.

Küsitluse kokkuvõte:

JÄÄTMED JA TAASKASUTUS

Mida lapsed teavad prügi sorteerimisest?
Lapsed on prügi sorteerimisega hästi kursis. Nad teavad, et prügi tuleb visata vastavasse konteinerisse ja oskavad nimetada erinevaid prügiliike nagu paber, plastik, biojäätmed ja ohtlikud jäätmed. Paljud rühmad on mänginud sorteerimismänge, sealhulgas nutikad lahendused nagu Bee-Botidega prügi sorteerimine. Lasteaia ümbrusest on ühiselt prügi koristatud ning õpetajad on käsitlenud prügi teekonda pärast äraviskamist.

Ka kõige pisemad männimudilased tunnevad juba värvide järgi prügi sorteerimise põhimõtteid – nad osalevad mängudes, kus erinevat värvi esemed tuleb panna vastava värviga tähistatud „prügikasti“. Rühmades on räägitud ka sellest, miks ei tohiks prügi metsa maha jätta ning kuidas vanast saab uus – näiteks tehti vanast paberist uut käsitööpaberit.

Kas kasutatakse taaskasutusmaterjale?
Jah, taaskasutus on oluline osa igapäevastest tegevustest. Laste loovtöös kasutatakse vanu ajalehti, wc-paberi rulle, karpe, plasttopse, narmendavaid kangaid ja muud kodust toodud materjali. Ühistes kunstiprojektides on kasutatud loovalt ka õhupalle, mullikilesid, kõrsi ja svamme. Samuti on räägitud toidu taaskasutusest – hommikupudrust valmistati pudrusaia ning kohvipurust kehakoorijaid. Vanemad on aktiivselt kaasatud materjalide kogumisse.

Kas prügi sorteeritakse ka kodus?
Jah, enamik lapsi kinnitas, et nende peredes sorteeritakse prügi. Nad oskavad nimetada erinevaid sorte ja kirjeldavad, kuidas prügi kodus kogutakse. Mõnes vastuses selgus, et hoopis lapsed olid vanemaid õpetanud prügi sorteerima.

TERVIS JA HEAOLU

Milliseid tervislikke harjumusi praktiseeritakse lasteaias?
Lapsed viibivad iga päev õues – vähemalt poole tunni kuni kolme tunni kaupa, sõltuvalt ilmast. Võimalusel süüakse ja magatakse ka õues. Õues tehakse liikumismänge, hüppemänge ja kasutatakse mängulisi radu nagu tähestiku- ja numbrirajad.

Kuidas lapsed õpivad meelerahu ja emotsioonide juhtimist?
Hommikuringides tehakse meelerahu harjutusi. Harjutatakse hingamist, silmade sulgemist ja rahunemist. Õpetajad selgitavad, kuidas ennast vajadusel maha rahustada ja kuulata oma tundeid. Väiksematel lastel on need tegevused kohandatud lihtsamateks, näiteks mõnusateks rahunemishetkedeks või vaikseks muusika kuulamiseks.

Milline on suhkrutarbimise poliitika?
Magusaid toite pakutakse pigem vaid pidupäevadel ja väikestes kogustes. Igapäevased vahepalad koosnevad puu- ja köögiviljadest. Lapsed oskavad öelda, millised toidud on tervislikud ja millised annavad energiat, jõudu ning hoiavad keha tervena.

ELURIKKUS JA LOODUS

Kas lapsed oskavad märgata loodust enda ümber?
Jah, lapsed on teinud loodusvaatlusi nii lasteaia õuealal kui ka pargis. Nad tunnevad puid, põõsaid, taimi ning putukaid. Paljud lapsed suudavad nimetada ka linde ja oskavad öelda, kus linnud pesitsevad ja mida nad söövad. Mõnes rühmas on tehtud lindude otsimismänge ja õue paigutatud pilte linnumunadest.

Looduse märkamiseks kasutati ka loodusbingot, kus tuli leida kindlaid liike või elemente. On toimunud õppekäigud parkmetsa, kus püüti määrata viljapuid, ja looduse fotosafarid, kus lapsed pildistasid taimi, sammalde detaile või puid.

Kas midagi on rühmades kasvatatud?
Jah, kasvatatud on tomateid, kurke, rediseid ja füüsaleid. Lapsed on istutanud seemned, märkinud taimed siltidega ja jälginud nende kasvu. Taime eest hoolitsemine on olnud paljudele lastele põnev ja arendav tegevus.

Millised loodusteemalised projektid on toimunud?
Tehti eksperiment vihmaussidega – läbipaistvatesse pudelitesse loodi kihtidena muld ja liiv, millesse vihmaussid paigutati. Lapsed jälgisid, kuidas nad liigutavad mulda ja loovad käike.

KESKKONNATEADLIKKUS JA KODUNE TUGI

Kas lapsed räägivad keskkonnateemadest ka kodus?
Jah, mitmed lapsed kinnitasid, et nad on õpetanud ka vanemaid prügi sorteerima või rääkinud kodus lindudest, taimedest, loodusest. Mõned lapsed ütlesid, et nad toovad lasteaiast ideid ja teadmisi koju ning teevad ka koos perega väiksemaid rohetegevusi.

Kas vanemad toetavad ja osalevad?
Jah, vanemad on aktiivsed partnerid – nad toovad taaskasutusmaterjale, jagavad ideid ja osalevad üritustel. Mõnes rühmas anti vanematele kaasa ülejäänud toitu ning kutsuti neid kaasa mõtlema joogikohtade loomise ideede osas.

ÜLDINE TEADLIKKUS

Kuidas lapsed ise peavad looduse hoidmist tähtsaks?
Lapsed väljendasid selgelt, et loodust tuleb hoida, prügi tuleb õigesti ära visata ja taimi ega loomi ei tohi kahjustada. Nad tunnevad rõõmu sellest, kui saavad ise midagi head looduse heaks teha. Mõned ütlesid, et metsas tuleb vaikselt olla, mitte karjuda ega oksa murda.

Kuidas õpetajad hindavad laste teadlikkust?
Õpetajate hinnangul on lapsed väga vastuvõtlikud ja aktiivsed keskkonnateemade käsitlemisel. Paljud lapsed tulevad ise jutuga kaasa, esitavad küsimusi ja pakuvad välja ideid. Lapsed naudivad loodusega seotud tegevusi, eriti kui need on seotud liikumise, avastamise ja koostööga.

MUU

Kas midagi jäi esile toomata?
Mitmed rühmad märkisid, et nad soovivad järgmisel aastal veelgi rohkem panustada – näiteks rajada lindudele joogikohad, teha suuremaid ühisprojekte või kaasata veelgi aktiivsemalt lapsevanemaid. Toodi välja, et väiksemate laste puhul on teatud teemade käsitlemine veel keeruline, kuid nad on valmis õppima ja kaasatud olema vanusekohasel viisil.

Kõige pisemate männimudilaste mõtted:

Küsimus: Mida näed õues?
Vastus: „Puud, lehed, lind“, „rohi“, „pruun mulla sees uss“.

Küsimus: Kas tead, mis on prügi?
Vastus: „See, mis must on“, „viskame kasti“, „emme ütleb, et ära viska maha“.

Küsimus: Mis on hea toit?
Vastus: „Porgand“, „leib“, „supi sees on hea“.

Küsimus: Miks tuleb käsi pesta?
Vastus: „Et must ära läheks“, „emme ütleb nii“, „pärast mulla katsumist“.

Küsimus: Mis on loodus?
Vastus: „Puud ja kivid“, „kass oli õues“, „seal saab joosta“.

Küsimus: Mis teeb looduses olemise rõõmsaks?
Vastus: „Kui päike paistab“, „kui näen jänkut“, „kui saab paljajalu joosta“.

Küsimus: Mis teeb looduse rõõmsaks?
Vastus: „Kui me laulame“, „kui ei lõhu“, „kui paneme lilli“.

Küsimus: Kuidas sa loodust hoiad?
Vastus: „Ei lõhu lille“, „korjan prügi“, „panen paberi prügikasti“.

Küsimus: Mis sulle looduses meeldib?
Vastus: „Liblikad on ilusad“, „puu all on vaikne“, „ma leian käbisid“.