Roheline kool

Oleme liitunud Rohelise kooli programmiga!

Rohelise kooli programm on ülemaailmne ja selles osaleb ligi 50 000 õppeasutust rohkem kui 75 riigist. Täpsemalt saab uurida FEE Eco-Schools Global kodulehelt. Programmi tegevusi koordineerib Eestis Tartu loodusmaja, liitunud õppeasutuste ja programmi kohta saab täpsemalt lugeda siit. Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi õppeasutuse tegemistesse süsteemselt ja terviklikult, aidates lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Meie õppeasutus liitus programmiga 14.10.2024.

Läbi tervisekasvatuse ja tervise edendamise toetame:
lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Aitame kujundada terviklikku ja positiivset minapilti. Püüame parandada ümbritseva keskkonna mõistmise oskusi ja kujundada lapse eetilist käitumist, iseseisvust ning algatusvõimet, lisaks ka lapse esmaseid tööharjumusi. Soovime tõsta iga lapse kehalist aktiivsust ja arusaama tervise hoidmise tähtsusest!

Tegevuse käigus arendame õpi- ja kasvukeskkonda ning personali töökeskkonda. Püüame pöörata sihipärasemalt tähelepanu vaimset ja füüsilist turvalisust ja heaolu tagamist toetavatele tegevustele.

Loome avatud õppe vorme ning võimalusi personali ja lapsevanemate terviseteadlikkuse tõstmiseks.

Kord aastas teostame tervisealast hindamist ning seeläbi viime arendustöörühmade eestvedamisel tervise edendamise põhimõtted sisse lasteaia õppekavasse ning planeerime ka järgmise perioodi tegevused.

"Männimudila Rohepäevik" asub aadressil:

https://rohelinemannimudila.blogspot.com/

Keskkonnatöörühma ehk rohetiimi kuuluvad:

Marilin Einama – töörühma juht
Tage Kosk – õpetaja
Evely Rannakivi – õpetaja
Johanna Luts – õpetaja
Kelian Järv – abiõpetaja
Maire Veskimäe – abiõpetaja
Kristel Santelli – abiõpetaja
Pille Roosiorg – direktor

Soovime olla tervise edendusliku suunaga lasteaed. Uuri lähemalt siit

2025/2026 ÕPPEAASTA

Programmi rakendamine ja koostöö

2025–2026. õppeaasta oli Männimudila lasteaia jaoks uues majas kohanemise ja ühiste tegevussuundade kujundamise aeg. Uude majja kolimisega kaasnes palju uut – kujunesid uued rühmad ja meeskonnad ning käivitusid uued töökorralduslikud ja koostöised protsessid. Ühiste kokkulepete kujundamine ja uue süsteemi käivitamine võttis aega, mistõttu arenes ka Rohelise kooli programmi rakendamine järk-järgult. Sellest hoolimata toimusid sisukad arutelud, jagati ideid ning keskkonnahoidlikke põhimõtteid rakendati igapäevastes õppe- ja kasvatustegevustes.

Õppeaasta jooksul keskendusime eelkõige õuesõppe võimaluste kasutamisele, laste loodusteadlikkuse arendamisele ning taaskasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtete lõimimisele igapäevaellu. Olulise sammuna saime rahastuse kasvuhoone soetamiseks, mis loob edaspidiseks uusi võimalusi praktiliseks ja järjepidevaks keskkonnahariduseks.

Rohetiimi kohtumised ja vahepealsed infominutid toetasid tegevuste kavandamist, info liikumist ning ideede jagamist. Õppeaasta jooksul tegelesime nii juba alustatud tegevuste edasiarendamise kui ka uute algatuste kavandamisega. Samal ajal kasvas arusaam vajadusest muuta Rohelise Kooli tegevused veelgi süsteemsemaks, nähtavamaks ja kõiki rühmi kaasavamaks.

Rohetiimi kohtumised ja olulisemad arutelud

22.01.2025 – kaardistati Rohelise kooli programmi hetkeseis, arutati seniseid tegevusi ning seati suundi edasiseks.
30.01 – arutati kasvuhoone soetamiseks rahastustaotluse koostamist, vaadati üle ja täiendati tegevusplaani, kaardistati võimalikke projekte ja Rohelise kooli ühisüritusi. Arutati blogi loomise ideed ning õpetajatele suunatava küsitluse sisu, et saada ülevaade rühmades toimuvast ja kavandada edasisi tegevussuundi.
17.02 – arutati kasvuhoone rajamisega seotud võimalusi ja edasisi samme.
26.02 – arutati lasteaia õueala liikide, sealhulgas taimede ja putukate, kaardistamise ideed ning kavandati võimalusi tegevuse korraldamiseks.
07.03 – jagati ülevaadet rühmades toimunud tegevustest, arutati uusi ideid ja edasisi suundi. Näitena käsitleti vanadest voodilinadest põllede valmistamist ning teisi võimalusi taaskasutuse edendamiseks.
Õppeaasta jooksul – toimusid neljapäevased infominutid ja lühemad vahekohtumised, mille käigus vahetati infot, täpsustati tegevusi ning hoiti roheteemad igapäevases töös fookuses.
06.05 – keskenduti Rohelise Kooli blogi loomisele, et muuta lasteaia keskkonnahoidlikud tegevused nähtavamaks ning jagada häid praktikaid.

Sügisel jätkati ühistegevuste kavandamist ning pöörati tähelepanu taaskasutusele ja kogukonna kaasamisele.

13.11 – arutati mänguasjavahetuse korraldamist ja selle elluviimisega seotud küsimusi.
24.–28.11 – toimus mänguasjavahetus, mille eesmärk oli väärtustada esemete korduskasutamist ja anda mänguasjadele võimalus leida uus kasutaja.

2026. aasta alguses jätkus töö keskkonnahoidlike algatuste ja õppeaasta tegevuste arendamisega.

15.01.2026 – arutati kampsunipäeva, digikoristuse ja linnuvaatluspäevaga seotud tegevusi ning nende korraldamist.
22.01 – tegeleti Rohelise kooli blogi postituste ettevalmistamisega, kajastades jõulumaa ja kolmekuningapäeva tegevusi. Samuti valmistati ette veebruarikuu info edastamist õpetajatele.
06.02 – toimus kampsunipäev, millega pöörati tähelepanu energia säästmisele ja keskkonnateadlike valikute olulisusele.
18.02 – keskenduti taimekastide ja kasvuhoone valimisele, et luua sobivad tingimused taimede kasvatamiseks ning laste praktiliseks osalemiseks.
26.02 – osaleti taimekasvatuskampaaniat tutvustaval koolitusel, et saada ideid ja teadmisi taimede kasvatamise ning laste kaasamise kohta.
12.03 – toimus veebiseminar, mis toetas Rohelise kooli tegevuste arendamist.
Õppeaasta jooksul – jätkusid vahepealsed infominutid, mille käigus jagati infot, täpsustati tegevuste korraldust ja hoiti meeskondade vahelist koostööd.
09.04 – saadi rõõmustav uudis kasvuhoone soetamiseks vajaliku rahastuse saamise kohta. See oli oluline samm lasteaia keskkonnahariduslike võimaluste laiendamisel.
Aprill 2026 – jätkati kasvuhoone valimisega ning arutati ideed korraldada hooaja lõpus kasvuhoone pesupäev. Lapsed saaksid osaleda kasvuhoone seinte puhastamisel ning õppida seeläbi hoolimise, korrashoiu ja ühise vastutuse olulisust. Samuti arutati õppekava valdkonna „Mina ja keskkond“ sisu ning keskkonnateemade lõimimist õppe- ja kasvatustegevustesse.
Juuni 2026 – tutvustati kogu majale õppeaasta kokkuvõtet ning arutati Rohelise kooli programmi edasisi suundi ja järgmise õppeaasta prioriteete.

Õuesõpe ja loodusteadlikkus

Õppeaasta jooksul oli oluline koht õuesõppel ning lasteaia õuekeskkonna võimaluste kasutamisel. Õues tegutsemine võimaldas lastel vahetult loodust uurida, märgata ümbritsevat keskkonda ja õppida selle hoidmise vajalikkust. Looduse märkamine ja keskkonnateemade käsitlemine olid osa igapäevasest õppe- ja kasvatustööst.

Jätkasime ideede arendamist lasteaia õueala elurikkuse kaardistamiseks, pöörates tähelepanu taimedele ja putukatele. Liikide tundmaõppimine ja loodusvaatlused pakuvad võimalusi kujundada lastes huvi eluslooduse vastu ning arendada oskust märgata muutusi ümbritsevas keskkonnas.

Taaskasutus ja keskkonnahoidlikud valikud

Taaskasutuse teema oli jätkuvalt üks olulisi tegevussuundi. Rühmades rakendati praktilisi ideid, sealhulgas valmistati vanadest voodilinadest põllesid ning arutati võimalusi kasutada materjale loovalt ja säästlikult. Sügisel toimunud mänguasjavahetus toetas esemete korduskasutamist ja andis lastele võimaluse kogeda, kuidas kasutatud asjad võivad leida uue omaniku ning jätkata oma kasutusiga.

Lisaks käsitleti digikoristuse ja energia säästmise teemasid, et laiendada keskkonnahoiu mõistmist ka väljapoole looduskeskkonda.

Kasvuhoone ja taimekasvatuse arendamine

Üheks õppeaasta olulisemaks saavutuseks oli kasvuhoone soetamiseks vajaliku rahastuse saamine 9. aprillil 2026. Kasvuhoone rajamine loob võimaluse muuta taimekasvatus lasteaia igapäevase õppe- ja kasvatustöö loomulikuks osaks.

Kasvuhoone ja taimekastide valimise ning taimekasvatuskampaanias osalemise kaudu valmistati ette edasisi tegevusi, mille käigus saavad lapsed ise taimi kasvatada, nende eest hoolitseda ning jälgida taimede arengut. Praktiline taimekasvatus aitab kujundada arusaama looduse toimimisest, toidu päritolust ja järjepideva hoolitsemise tähtsusest.

Tegevuste kajastamine ja koostöö

Õppeaasta jooksul jätkus Rohelise kooli tegevuste kajastamise ja blogi loomise arendamine. Blogi eesmärk on koondada lasteaia keskkonnahoidlikud algatused, tutvustada rühmades toimuvat ning jagada häid praktikaid nii töötajate kui ka lastevanematega.

Regulaarsed infominutid ja meeskondlikud arutelud aitasid hoida roheteemasid tähelepanu all ning toetasid ühiste ideede kujunemist. Uues majas kohanemise ja meeskondade kujunemise kõrval oli oluline luua eeldused selleks, et keskkonnahoidlikud põhimõtted oleksid ühine kokkulepe ja osa kogu lasteaia tegevuskultuurist.

Edasised suunad: 2026–2027. õppeaasta

Uuel õppeaastal on eesmärk käivitada Rohelise kooli tegevused veelgi süsteemsemalt, kaasata järjepidevalt kõiki rühmi ning kasutada senisest teadlikumalt uue maja ja kasvuhoone pakutavaid võimalusi. Liigume rohelise lipu suunas!

Õppeaasta sihipärasteks teemadeks on:

Toit – pöörata tähelepanu toidu päritolule, tervislikele toitumisvalikutele, toidu väärtustamisele ja toiduraiskamise vähendamisele.
Jäätmed ja taaskasutus – kujundada järjepidevaid keskkonnahoidlikke harjumusi, suurendada materjalide korduskasutamist ning kaasata lapsi ja peresid praktilistesse algatustesse.
Elurikkus ja loodus – arendada laste loodusteadlikkust õueala elurikkuse uurimise, loodusvaatluste, taimede kasvatamise ja kasvuhoones tegutsemise kaudu.

Oluline on muuta kavandatud tegevused järjepidevaks osaks rühmade igapäevatööst, toetada rohetegevuste eestvedajaid ning suurendada tegevuste nähtavust kogu lasteaia kogukonnas. Samuti soovime jätkata blogi arendamist ja jagada senisest rohkem rühmades toimuvat.

Uus õppeaasta annab võimaluse tugevdada juba loodud aluseid ning kujundada Rohelise kooli programmist veelgi teadlikum, kaasavam ja praktilisem osa Männimudila lasteaia õppe- ja kasvatustööst.

Männimudila liigub ühiselt rohelisema tuleviku poole, väärtustades loodust, säästlikke valikuid ja igaühe panust keskkonna hoidmisse.

2024/2025 ÕPPEAASTA

Programmi rakendamine ja koostöö

Rohelise kooli tegevustega alustasime ajal, mil Männimudila tegutses uue maja ootuses veel ajutistel asenduspindadel. Esimesed kohtumised toimusid seetõttu veebivahendusel ning keskendusid eelkõige suundade seadmisele, tegevuskava koostamisele ja keskkonna hetkeseisundi hindamisele. Alates 2. jaanuarist 2025, mil avasime oma uue ja püsiva maja, on rohetegevused ja koostöö toimunud sisukamalt ja süsteemsemalt.

Teekonna alguses, 30. oktoobril 2024, osales meie meeskond Tartu loodusmajas toimunud Rohelise kooli alustajate koolitusel, mis andis tugeva aluspõhja programmi mõistmiseks ja edasiarendamiseks.

Esmased valdkonnad: Jäätmed ja taaskasutus; tervis ja heaolu; elurikkus ja loodus.

Rohetiimi kohtumised

6. november 2024 – toimus Teamsi vahendusel esimene suurem meeskondlik arutelu, kus vaadati üle senine tegevuskava, täiendati seda ja seati suunad uues majas süsteemseks stardiks.
22. jaanuar 2025 – viidi läbi lasteaia põhjalik keskkonnaülevaatus, mis hõlmas infotahvleid, õueala, energia-, vee- ja toidukasutust, jäätmete käitlemist, elurikkust, transpordi ja tervise teemasid. Lepiti kokku, et igas rühmas määratakse rohetegevuste eestvedaja, kes vastutab konkreetses rühmas tegevuste elluviimise ja eesmärkide täitmise eest. Arutati ka võimalusi projektide kaudu kasvuhoone ja toidukapi soetamiseks. Jõuti arusaamani, et ülelasteaialiste ühistegevuste (laadad, kampaaniad) planeerimine jääb sügisesse, mil koostatakse ideekorje ning esitatakse valik juhtkonnale kinnitamiseks. Kaasnevana tekkis mõte rohetegevuste blogi loomiseks.
31. jaanuar 2025 – keskenduti kasvuhoone rahastusvõimaluste kaardistamisele ja jagati ülesandeid taotluse ettevalmistamiseks.
12. veebruar 2025 – toimus valdkondade süvitsi arutelu. Vaadeldi elurikkuse ja loodusvaldkonna alateemasid, sh kuidas kaardistada lasteaia puid ja põõsaid, millised linnud ja loomad külastavad meie aeda ning kuidas õpetada lastele taimede ja eri liikide tundmist mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu (nt niidualad, putukate vaatlus, taimenimede tundmine, lindude pesitsuskohtade määramine). Arutleti ka veelindude toitmise ja ohtude selgitamise üle nii lastele kui vanematele. Kuigi kaardistamisidee on inspireeriv ja toetab laste loodusteadlikkuse arengut, ei ole see tegevus veel käivitunud ning on kavandatud uue õppeaasta suunana.
3. märts 2025 – saadeti rühmadele küsimustikud rohetegevuste hetkeseisu ja edasiste plaanide kohta, et kaardistada juba tehtu ja kavandada järgmised sammud tegevuskavas. Koguti sisendeid arengukava täiendamiseks ja rühmapõhise panuse nähtavuse suurendamiseks.
12. märts 2025 – keskenduti taaskasutusteemadele ja võimalikule kevadisele laadale. Arutati ideid, kus lapsed ise valmistavad müügiks taaskasutusmaterjalidest esemeid – näiteks põllesid või korduvkasutatavaid leivakotte. Eesmärk on suurendada laste osalust ja teadvustada materjalide uuskasutuse väärtust. Räägiti ka rühmapõhisest kaasamisest ja koostöövõimalustest peredega.
6. mai 2025 – kohtumisel tehti kokkuvõte õppeaasta jooksul toimunud tegevustest ning sõnastati uue õppeaasta prioriteetsed suunad ja võimalikud kampaaniad.

Tehtud rohetegevused

Lasteaia õuealal viidi läbi tegevus, kus lapsed õppisid tundma hoovis kasvavaid liike ning mõistsid looduse hoidmise vajalikkust. Tegevusega kaasnes arutelu taimede kaitsmisest ja austamisest.
Kaardistatud taimed märgiti skeemile ning nutitahvlisse loodi sõnakaart. Kasutati otsingumootoreid taimede õite ja kasvu kohta lisainfo leidmiseks.
Toimus õppekäik Jannseni parkmetsa, kus lapsed püüdsid määrata viljapuid ning planeeriti korduskülastus muutuste jälgimiseks. Korduskülastus toimus, muutused kaardistati.
Nutitahvlitel mängiti loodusteemalisi mänge, näiteks Eesti Ornitoloogiaühingu “Leia lind”.
Viidi läbi loodusfotode projekt, kus lapsed pildistasid lasteaia hoovis loodust ja õppisid märkama detaile.
Uuriti vihmausse läbipaistvates pudelmaastikes, jälgiti nende tegevust mulla kobestamisel ja kihistumisel.
Taimede kasvatamine: kasvatati tomateid, kurke, rediseid ja füüsaleid, valmistati sildid ja jälgiti kasvuprotsessi.
Prügisorteerimise õppemängud ja õppekäigud (nt sorteerimismäng Bee-Botidega, prügi korjamine ümbruses).
Meisterdamine taaskasutusmaterjalidest: ajalehed, wc-paberi rullid, kohvipuru, banaanikoored jms.
Valmistati toidujääkidest uusi tooteid (nt pudrusaia, kehakoorija).
Ühine kunstiprojekt, kus kasutati erinevaid taaskasutusmaterjale (mullikile, õhupallid, svammid jm).
Hommikuringides tehti meelerahu harjutusi, kasutati liikumismänge, loodi tähestiku- ja numbriradu.
Viibiti võimalusel iga päev õues, söödi ja magati aeg-ajalt õues.
Tervislik toitumine: magusat ainult pidupäevadel, igapäevane fookus oli puu- ja köögiviljadel.
Vanemate kaasamine: taaskasutusmaterjalide toomine, toidu jääkide jagamine, ideede pakkumine ja projektides osalemine.

Rahvusvaheline kogemus: Kevadel 2025 esines üks meie õpetajatest rahvusvahelisele külalistegrupile Itaaliast, tutvustades Rohelise Kooli tegevusi inglise keeles.

Uue õppeaasta sihid: 2025/2026. õppeaastal on kavas: - Kaasata kõik rühmad õueala elurikkuse kaardistamisse (sõimerühmad: putukad ja rohttaimed; aiarühmad: puud, põõsad, loomad ja linnud). - Korraldada ülelasteaialine üritus, kus tutvustatakse meie lasteaia flora ja fauna mitmekesisust. - Iga rühm kasvatab ise midagi, jälgitakse kasvu ja hoolitsetakse taimede eest. - Tehakse loodusvaatlusi jalutuskäikudel. - Koostatakse ideekorje joogikohtade rajamiseks lindudele ja siilidele. - Arendatakse ideed Rohelise Kooli blogi loomisest, kus kajastada tegevusi ja jagada häid praktikaid. - Laiendada eri valdkondades tegutsemist.

Meie meeskond liigub ühiselt, sihikindlalt ja lapsekeskse lähenemisega rohelisema tuleviku poole.

Küsitluse kokkuvõte:

JÄÄTMED JA TAASKASUTUS

Mida lapsed teavad prügi sorteerimisest?
Lapsed on prügi sorteerimisega hästi kursis. Nad teavad, et prügi tuleb visata vastavasse konteinerisse ja oskavad nimetada erinevaid prügiliike nagu paber, plastik, biojäätmed ja ohtlikud jäätmed. Paljud rühmad on mänginud sorteerimismänge, sealhulgas nutikad lahendused nagu Bee-Botidega prügi sorteerimine. Lasteaia ümbrusest on ühiselt prügi koristatud ning õpetajad on käsitlenud prügi teekonda pärast äraviskamist.

Ka kõige pisemad männimudilased tunnevad juba värvide järgi prügi sorteerimise põhimõtteid – nad osalevad mängudes, kus erinevat värvi esemed tuleb panna vastava värviga tähistatud „prügikasti“. Rühmades on räägitud ka sellest, miks ei tohiks prügi metsa maha jätta ning kuidas vanast saab uus – näiteks tehti vanast paberist uut käsitööpaberit.

Kas kasutatakse taaskasutusmaterjale?
Jah, taaskasutus on oluline osa igapäevastest tegevustest. Laste loovtöös kasutatakse vanu ajalehti, wc-paberi rulle, karpe, plasttopse, narmendavaid kangaid ja muud kodust toodud materjali. Ühistes kunstiprojektides on kasutatud loovalt ka õhupalle, mullikilesid, kõrsi ja svamme. Samuti on räägitud toidu taaskasutusest – hommikupudrust valmistati pudrusaia ning kohvipurust kehakoorijaid. Vanemad on aktiivselt kaasatud materjalide kogumisse.

Kas prügi sorteeritakse ka kodus?
Jah, enamik lapsi kinnitas, et nende peredes sorteeritakse prügi. Nad oskavad nimetada erinevaid sorte ja kirjeldavad, kuidas prügi kodus kogutakse. Mõnes vastuses selgus, et hoopis lapsed olid vanemaid õpetanud prügi sorteerima.

TERVIS JA HEAOLU

Milliseid tervislikke harjumusi praktiseeritakse lasteaias?
Lapsed viibivad iga päev õues – vähemalt poole tunni kuni kolme tunni kaupa, sõltuvalt ilmast. Võimalusel süüakse ja magatakse ka õues. Õues tehakse liikumismänge, hüppemänge ja kasutatakse mängulisi radu nagu tähestiku- ja numbrirajad.

Kuidas lapsed õpivad meelerahu ja emotsioonide juhtimist?
Hommikuringides tehakse meelerahu harjutusi. Harjutatakse hingamist, silmade sulgemist ja rahunemist. Õpetajad selgitavad, kuidas ennast vajadusel maha rahustada ja kuulata oma tundeid. Väiksematel lastel on need tegevused kohandatud lihtsamateks, näiteks mõnusateks rahunemishetkedeks või vaikseks muusika kuulamiseks.

Milline on suhkrutarbimise poliitika?
Magusaid toite pakutakse pigem vaid pidupäevadel ja väikestes kogustes. Igapäevased vahepalad koosnevad puu- ja köögiviljadest. Lapsed oskavad öelda, millised toidud on tervislikud ja millised annavad energiat, jõudu ning hoiavad keha tervena.

ELURIKKUS JA LOODUS

Kas lapsed oskavad märgata loodust enda ümber?
Jah, lapsed on teinud loodusvaatlusi nii lasteaia õuealal kui ka pargis. Nad tunnevad puid, põõsaid, taimi ning putukaid. Paljud lapsed suudavad nimetada ka linde ja oskavad öelda, kus linnud pesitsevad ja mida nad söövad. Mõnes rühmas on tehtud lindude otsimismänge ja õue paigutatud pilte linnumunadest.

Looduse märkamiseks kasutati ka loodusbingot, kus tuli leida kindlaid liike või elemente. On toimunud õppekäigud parkmetsa, kus püüti määrata viljapuid, ja looduse fotosafarid, kus lapsed pildistasid taimi, sammalde detaile või puid.

Kas midagi on rühmades kasvatatud?
Jah, kasvatatud on tomateid, kurke, rediseid ja füüsaleid. Lapsed on istutanud seemned, märkinud taimed siltidega ja jälginud nende kasvu. Taime eest hoolitsemine on olnud paljudele lastele põnev ja arendav tegevus.

Millised loodusteemalised projektid on toimunud?
Tehti eksperiment vihmaussidega – läbipaistvatesse pudelitesse loodi kihtidena muld ja liiv, millesse vihmaussid paigutati. Lapsed jälgisid, kuidas nad liigutavad mulda ja loovad käike.

KESKKONNATEADLIKKUS JA KODUNE TUGI

Kas lapsed räägivad keskkonnateemadest ka kodus?
Jah, mitmed lapsed kinnitasid, et nad on õpetanud ka vanemaid prügi sorteerima või rääkinud kodus lindudest, taimedest, loodusest. Mõned lapsed ütlesid, et nad toovad lasteaiast ideid ja teadmisi koju ning teevad ka koos perega väiksemaid rohetegevusi.

Kas vanemad toetavad ja osalevad?
Jah, vanemad on aktiivsed partnerid – nad toovad taaskasutusmaterjale, jagavad ideid ja osalevad üritustel. Mõnes rühmas anti vanematele kaasa ülejäänud toitu ning kutsuti neid kaasa mõtlema joogikohtade loomise ideede osas.

ÜLDINE TEADLIKKUS

Kuidas lapsed ise peavad looduse hoidmist tähtsaks?
Lapsed väljendasid selgelt, et loodust tuleb hoida, prügi tuleb õigesti ära visata ja taimi ega loomi ei tohi kahjustada. Nad tunnevad rõõmu sellest, kui saavad ise midagi head looduse heaks teha. Mõned ütlesid, et metsas tuleb vaikselt olla, mitte karjuda ega oksa murda.

Kuidas õpetajad hindavad laste teadlikkust?
Õpetajate hinnangul on lapsed väga vastuvõtlikud ja aktiivsed keskkonnateemade käsitlemisel. Paljud lapsed tulevad ise jutuga kaasa, esitavad küsimusi ja pakuvad välja ideid. Lapsed naudivad loodusega seotud tegevusi, eriti kui need on seotud liikumise, avastamise ja koostööga.

MUU

Kas midagi jäi esile toomata?
Mitmed rühmad märkisid, et nad soovivad järgmisel aastal veelgi rohkem panustada – näiteks rajada lindudele joogikohad, teha suuremaid ühisprojekte või kaasata veelgi aktiivsemalt lapsevanemaid. Toodi välja, et väiksemate laste puhul on teatud teemade käsitlemine veel keeruline, kuid nad on valmis õppima ja kaasatud olema vanusekohasel viisil.

Kõige pisemate männimudilaste mõtted:

Küsimus: Mida näed õues?
Vastus: „Puud, lehed, lind“, „rohi“, „pruun mulla sees uss“.

Küsimus: Kas tead, mis on prügi?
Vastus: „See, mis must on“, „viskame kasti“, „emme ütleb, et ära viska maha“.

Küsimus: Mis on hea toit?
Vastus: „Porgand“, „leib“, „supi sees on hea“.

Küsimus: Miks tuleb käsi pesta?
Vastus: „Et must ära läheks“, „emme ütleb nii“, „pärast mulla katsumist“.

Küsimus: Mis on loodus?
Vastus: „Puud ja kivid“, „kass oli õues“, „seal saab joosta“.

Küsimus: Mis teeb looduses olemise rõõmsaks?
Vastus: „Kui päike paistab“, „kui näen jänkut“, „kui saab paljajalu joosta“.

Küsimus: Mis teeb looduse rõõmsaks?
Vastus: „Kui me laulame“, „kui ei lõhu“, „kui paneme lilli“.

Küsimus: Kuidas sa loodust hoiad?
Vastus: „Ei lõhu lille“, „korjan prügi“, „panen paberi prügikasti“.

Küsimus: Mis sulle looduses meeldib?
Vastus: „Liblikad on ilusad“, „puu all on vaikne“, „ma leian käbisid“.